Hambahari suus, pressin kohvrit kinni. Jätan korteri septembrikuuks omapead. Eks ole näha, kuidas ilma minuta vastu peab, sest mina ei pea. Ainult juhul, kui veaksin kogu oma kraami, kõik asjad, endaga kaasa. Noo, ei hakka.
Reet helistab. Ma ei võta vastu. Siin tegemised vaja rahulikult lõpule viia. Peab hoolikalt järele mõtlema. Muidu väljungi kümmekonna kohvriga. Siis oleks neil jälle põhjust imestunud nägu teha. Teine variant oleks lõputu shoppamine kohal olles, aga kes see seda viitsib. Las see jääda selleks ajaks, kui... Mõlemal juhul ei näeks kokkuvõttes läbi tohutute kohvrite mitte ühtegi inimhinge. Olgu, üks kohver ja mahukas käekott jääb seega kõne alla.
Naudin viimaseid hetki rõdul varajal hommikul. Päike annab taevale lisa värvi. Ja mina enda mugavale istmele vähem hingamisruumi. Sellisel puhul sobib tavaliselt klaas veini kõrvale. Kuid seekord ma ei täiusta. Imetlen olukorda sellisena nagu ta jääb.
Lisandub üks sügav ohe ja järgneb lootus, et ettevõtmine midagi ka paremaks ja meeldejäävaks muudab. Võtmete kõlin ja nüüd läheb uks lukustamisele. Jälle suutis vaip mu kontsa enda sisse süüa. Mis mööduv nähe.
Küll on osutunud nüüd trepiastmed raskemaks. Enam nagu ei olekski üles minemine kõige keerulisem. Alla tulemine just.
"Twenty shots, please, and not less!" oli vaja hõisata.
-"We'll bring them to table," vastas baarimees.
"Yes, okay. We'll wait."
Hakkasin ümber keerama, kui juba keegi libistas end kõrval baaritooli tihedalt liikumist takistama.
-"You seem new here, gorgeous. Can I have your name?" küsis keegi noormees.
"Oh my god, my name... Can't remember, where did i put it," laususin mõtlevalt.
-"Hah, maybe it's in your pocket. But don't look, then i can't see your pretty face for a few seconds, you know, that's a big lose."
"Hmm. My friends there, see, needs some drinks, they won't wait forever. So, I must be going now. You... Have a good time with finding right name for yourself," hiilisin nüüd juba tempokalt minema. Ei saa eluaeg lasta ilusatel meestel arvata, et neil näkkab igal juhul kõigiga.
"Sain juba 5-minuti jooksul kellegi silma peale. Eriti smooth hiline aeg," mainisin nii kerglase tähelepanekuga Heilile ajal, kui meie mehed õlleklaase kokku lõid ja naised mind silmitsedes müra sees sõnu kinni püüda proovisid.
-"Soodne aeg, ma ütlen. Ega ta liialt peale ei tükkinud?" küsis järsult näoilmet muutes.
"Ei-ei, kõik on ok," ütlesin, kui baarileti juurde hetkeks tagasi vaatasin.
